Metsa mälestused

Sulev Mets, vana Saare ajakirjandushunt, teiste legendaarsete meeste, nagu Pao Bruno, Tasa Ants, Auväärt Vassa, kolleeg ja lähem võitluskaaslane. Noppisin ta mälestused raamatukoguriiulilt suhteliselt suvaliselt; tegelt otsisin yhte teist M-tähega autorit, aga kuna enne oli just Rutiga juttu olnud, et keegi saare päritolu ajakirjanik, kelle nimi tal parasjagu meelde ei tulnud, oli oma mälestustes Smuulist miskit poetanud, siis nabisin raamatu muidugi kainlu. Pold seal Smuuli, aga nalja sai kyll ja sõda ja ellujäämisstrateegiad pealeselle. Meenusid ka onu M. jutud, kes on Metsast aasta varasem väljalase ja kah sõrulane, sellest, kuidas nemad paari klassivennaga enestele ise keset sõjasegadusi kohaliku kooli lõputunnistused välja kirjutasid, et asjaga efektiivselt yhele poole saada (pärast oli mul seetõttu muuseumi kodulehele töötajate hariduse ylestähendamisel mõnevõrra nuputamist). Aga sörulaste elu on ikka väga seiklusrikas olnud, ymber-Sõrve-purjetamised, reheahjuparandamised ja peadpidi peldikuaknasse kinni jäämised. Ja Sulev Metsa vanaonu oli Varjaagi peal madruseks ja ta vanaisa oli kauboi!
Eks ma vist nooruses endamisi imestasin ka, et kuidas Meie Maa ajalehe taaskäivitanud suhteliselt konservatiivne väliseesti vanamees Arne Pagil selle lehe etteotsa just Sulev Metsa leidis, kes eluaeg siin punaste leiba oli söönd. Aga mõlemad ju Sörve mihed, see yhekandimeelsus seletab Eesti elus nii mõndagi.

Kirjavahetus

Joonis 6. Aktiivne kirjavahetus.

Kasutu vaatlus

turu tänava ääres
ehituspoe ees
sydapäevane ööbik

Ja kaks mõtet lisaksin siia juurde:
1. Assa jutt, kui ammu polegi yhtegi haikut kirjutanud.
2. Elurikkuse andmebaasi väljade struktuuriga see vaatlus ilmselt ei yhildu.

Emadepäeva eri: Toitlustamine ja korrastustööd

Prima Vista käigus omandasin päevakohase teose - Salme Masso "Toitlustamine ja korrastustööd", Tallinn: Valgus 1966. Esialgu mõtlesin, et viin emale, kuna Masso oli Pedas tema õppejõud (jah, vanasti õpetati vähemalt selles õppeasutuses nii sõjameditsiini kui kodundust kõigile tudengitele, ei pääsenud matemaatikudki), aga kui lehitsema asusin, tabas mind nii tõsine seeria äratundmislakse, et hakkas tunduma, et iseenese tudmaõppimise huvides ei tasuks selle raamatu äraandmisega kiirustada.
Noh, näiteks väike katkend alapeatykist "Mittekeedetava pesu pesemine": Puuvillaseid sukki ja sokke pesta seebi ja pesupulbriveega algul paremalt poolt, siis pahempidi pööratult. Loputada soojas vees, kuivatada pöia otsast üles riputatult. Mis te arvate, kuidas mina seda teen? Mis te arvate, kes mind õpetas?
Või siis "Töö hügieen": Lusikaid, kulpe ja teisi väikesi tööriistu hoitakse taldrikul. No okei, mina ise seda vbl alati ei viitsi teha, vaid asetan nad kuskile serva peale balansseerima (ehkki, tõsi, ei lajata neid kunagi lädise poolega vastu töötasapinda), aga emps teeb seda raudselt, ka peale oma ajutist mälu-restarti. See kehamälu on yks võimas asi.

Kodune kontsert

Ei tea, kas oli juhus või mitte, aga täpselt aastase vahega oli BG jälle Tallinnas. Eks mina muidugi ka, mis kahtlemata juhus ei olnud. Pilet oli eelmise korraga võrreldes äbemata kallis ja heli kehv, aga eks võimalus peale kontserti oma silmaga Ohvitseride maja laemaali (vt joonis 5) kontempleerida maksab ka midagi. Autogramme seekord ei jagatud, ehkki lava ees tantsimist ja hängimist ei keelatud, nagu vendade Rebaste peenikeses saalis eelmine aasta. "Me oleme Akvariumi ikka tantsumuusika bändiks pidanud," nagu ytles BG. Ta ytles ka palju muid toredaid asju, vastates kuulajate poolt talle korvikesse kokku kantud kysimustele, jättes kõrvale need, mida ta nimetas "symbolistlikeks" (hea eufemism).Ulrike vilunud konverentsimoderaatorina ikka kibeles, et tuleks ka miskit kysida, aga eestlase pikad juhtmed sedakorda es võimaldand. Plaat 21. sajandi olulisemate lauludega sai pärast siiski soetatud. Kohati tunduvad meloodia ja hääl seal Bob Dylani sarnaseid käike tegevat, iseäranis Зимняя Роза sihtis Temporary Like Achilles'e suunda (aga väite kontrollimiseks võrdlevalt kuulata kahjuks ei saand, sest juutuubist on originaal autoriõiguste probleemidele viidates Eesti Wabariigi tarvitajate eest lukku pandud ja kassetid viisin autoga hyvasti jätmise meeleolus juba minema). Teine illumineeriv võrdlus, mis mind (juba mõnda ega varem) tabas - et BG on ikka nagu vene Bowie. Jumala eest, nad näevad yhesugused välja ka!

Joonis 5. Merendus-militaarset esteetikat esindav lyhtriga laemaal Laevastiku Ohvitseride Majas.