Vorst vorsti vastu

Polegi ammu piltpostitust olnud. Ega ma seda suur kommenteerida oskagi rohkem kui et yks vorst on ostetud Maximast ja teine Selverist. Aga kumb kummast, seda ma ei mäleta.

Oh, mu syda

Oh, mu syda
ei jäta mind maha
isegi keset surmigavat teadust
põleb ja valutab
kui räägitakse kaevandus-
tehnoloogiatest Ungaris
põleb ja valutab
kui räägitakse
metsanduse ajaloost muldadest
tuumaenergiast
põleb ja valutab
ma ei lase tast lahti

Järjekordsel konverentsil kodust kaugel, kus mõte ka pisut pikema paela otsas jalutama lastakse.

Golfi hoovus

Kes oleks arvanud, et minagi globaalsete kliimamuutuste teemal end värsis väljendama hakkan. Aga olgu siis õigustuseks vähemalt öeldud, et see on programmiliselt ökofeministlik tekst.

Golfi hoovus

liigub laisemini kui varem.

Vaalad, heeringaparved ja

vanad laevavrakid

ei saa enam sama kiiresti

yhest maailma otsast teise.

Ega ka soe õhk.

Aprilli algus:

mul on vanaema kootud

pitsilised labakindad

ja tädi pärandatud poolpalitu.

Teise tädi tytrelt 

sain tuliuue topi (talle oli väike).

Pluus on yhikatoanaabri kaltsukotist

(nagu ka myts ja osa pesu).

Hea paksu seeliku kinkis synnipäevaks

pastoriproua (oletades, õigustatult,

et raamatuid on mul ennegi).

Sall on sõbranna näputöö

(nagu ka palitu uus vooder).

Mina pole neile midagi andnud.

Kirjutan nad vähemalt yles,

enne kui

jää

jälle

kõik

katab.

Jõemehike

Ma ei mäleta, millal viimati raamatut lugemiseks illustratsioonide järgi valisin, aga nyyd kyll juhtus. Suurel Neljapäeval sõitsin Tallinnas bussiga disainigaleriist mööda ja seal suur kiri akna peal, et Urmas Viigi illustratsioonide näitus. Paarikymne vabalt kasutada olnud minuti paigutamine sellesse näitusesse oli ilmselt hädavajalik. Yks pilt hakkas nii meeldima, et tahtsin tingimata ka raamatut näha, kus see sees on. Oletasin, et lasteraamat, ja nii oligi. Aga mitte ainult - tegu on ka suhteliselt stiilipuhta looduskirjandusega ja veelgi enam, kala(staja)kirjandusega. Autoriks on naisterahvas, umbes kolmas naissoost autor eesti looduskirjanduse 150 aasta pikkuses ajaloos. Eks pime kana leiab ka vahel tera; ma arvan, et raamatukogus või poes poleks ma talle ilmselt suuremat tähelepanu pööranud. Olen asjade käiguga äärmiselt rahul. Aitäh, Urmas!