Jõemehike

Ma ei mäleta, millal viimati raamatut lugemiseks illustratsioonide järgi valisin, aga nyyd kyll juhtus. Suurel Neljapäeval sõitsin Tallinnas bussiga disainigaleriist mööda ja seal suur kiri akna peal, et Urmas Viigi illustratsioonide näitus. Paarikymne vabalt kasutada olnud minuti paigutamine sellesse näitusesse oli ilmselt hädavajalik. Yks pilt hakkas nii meeldima, et tahtsin tingimata ka raamatut näha, kus see sees on. Oletasin, et lasteraamat, ja nii oligi. Aga mitte ainult - tegu on ka suhteliselt stiilipuhta looduskirjandusega ja veelgi enam, kala(staja)kirjandusega. Autoriks on naisterahvas, umbes kolmas naissoost autor eesti looduskirjanduse 150 aasta pikkuses ajaloos. Eks pime kana leiab ka vahel tera; ma arvan, et raamatukogus või poes poleks ma talle ilmselt suuremat tähelepanu pööranud. Olen asjade käiguga äärmiselt rahul. Aitäh, Urmas!