Joonis 7. Kukkuv kiil.
Vahelduseks taas teiste inimeste loomingut. Järelpõlve luuletusi olen siia varemgi välja pannud, seekord aga siis yks selline tervikkunstiteos. Nagu yks minu arvukatest juhendajatest juba kymmekond aastat tagasi osutas, on lasteraamatud (aga yha enam ka muud tekstid) suundunud varasema pilt + tekst mudeli juurest (kus kumbki on omaette tervikteos) esmalt nende kombineerimise suunas mittehierarhilise paigutuse abil (s.t kui me vanaaegsete lasteraamatute puhul võime olla ypris kindlad, et sõnaline tekst on primaarne ja pilt selle laiendus, siis uuemal ajal paigutatakse nad mittelineaarselt; lehe pinnal yksteisega segamini) ja praeguseks on juba pigem reegel kui erand, et tekst on pildi laiendus. Nagu näha jooniselt nr 6, on nimetatud tavad tunginud massidesse ja neid teostatakse juba suht intuitiivselt. Vähe sellest, et tekst on paigutatud pildi sisse, on ta veel omakorda vormistatud kui pilt (raam ymber ja nööpnõelad nurkades). Tasub tähele panna, et ka lehe servadesse on joonistatud nööpnõelad, mis pildi serva symboolselt topeldab. Lisaks olgu öeldud, et kukkuva kiili kohal on kujutatud liblikat ja kaarjas objekt neist vasakul on võilill.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar