Sõlmede Maarja

Neitsi Maarja on yks selline tegus kultuuriheeros, kellele aegade jooksul mitte vähe ameteid pole leiutatud ja kes neid kõiki ka nurisemata kannab. Päevakajaliselt - kasvõi Jumalaema Kiirestikuulja, kelle pyhakujule (mitte ikoonile, nagu ajakirjandus kirjutab; vähemalt EAÕK traditsioonis eelistatakse 'образ' tõlkida 'pyhakujuks') Lasnamäel just kirik pyhitseti. Arutasime selle "Скоропослушница" võimalikke tõlkevasteid yhe sõbraga, kelle aktiivset vene keele oskust on kujundanud Nõukogude armee ja Carl Gustav Jungi teoste lugemine vene keeles; leidsime, et sisuliselt sobivam oleks siiski vast "kiirabi-Maarja". Sellele viitaks nagu ka pyhakujuga seotud legend. 
Yks teine Maarja töölõik, millega ta tegeleb peamiselt katoliiklikus Augsburgis (aga ka Lõuna-Ameerikas, pms paavsti kodukandis), on sõlmede harutamine. Mingil määral oleks see kiiravitamisega vist isegi natuke nagu vastuolus, aga noh, eks ida- ja lääne-kristlusel ole aegade jooksul teisigi eriarvamusi olnud.
Isiklikus omanduses olevate saksa keele riismete ja äia sõjaaegse sõnaraamatu toel sai allpool oleva Sõlmede Maarja pyhapildi repro pöördel leiduv saksakeelne salm järgmise tõlke:

Sõlmede Maarja, ma tulen su juurde,

mul kaasas on rõõme, mu mured on suured.

Sõlmede Maarja, kas kuuled mind sa,

neid sõlmi on palju, neid lahti ei saa.

Sõlmede Maarja, küll tröösti toob see,

et kuskil on käsi, mis lahti nad teeb!

Näe, sõlmede Maarja, mu pusa on siin –

ma ise ei oska, nüüd palun ma sind.

Sõlmede Maarja,  ma ise sõlm olen,

viimseni sassis, sult avitust palun.

Sõlmede Maarja, Sa valguses käid,

sina ju näed, mis puudu mul jäi.