Läheb napp aastake võõrutust, kui ma juba jälle looduskirjanduse kallal. Lugesin viimaks tissitamise kõrvale läbi Ameerika anarhistlike kalduvustega looduskirjaniku Edward Abbey "Desert Solitaire"'i. Kunagi alustasin korralikult algusest, jäi pooleli, sest igav oli kogu see hala autoturismi kasvu üle (ilmselge ju, et loodusega tutvumist see ei soodusta), aga nüüd teisel katsel hakkasin kuskilt keskelt pihta ja kohe oli väga tore. Ma'i tia, ilmselt ma olen ikka sellevõrra meessoolises keskkonnas üles kasvanud, et isegi hirmsad machonaljad tundusid naljakad. Ja eks tal tuleb see jutustamine ka päris hästi välja. Eesti Energia mehed näiteks võiksid tutvuda tema looga "Rocks", kus paar head sõna Utah' uraani kõrval ka põlevkivist, samuti üpris verdtarretavalt kirjeldatud nende meeste saatust, kes varanduse jahtimisega liiale lähevad.
Lisaks tutvusin paralleelselt (ärge küsige, miks) ka Jakob Liivi luuletööga "Kõrwelõwi", mis pidada allegooriliselt kujutama rahvusliku ärkamise konservatiivse (Solimann) ja radikaalse (Abdallah) tiiva heitlust Eestirahwa (Soranda) südame pärast. Lõppeb kõik üldise leppimisega.
Abbey retked aga lõppesid pildil kujutatud tammiga.
----------------
* Joonealune märkus: Pealkirja tõlkeks sain ka soovituse "Hüüdja hääl kõrbes", Abbey'le endale oleks see ilmselt samuti meeldinud.
