Pille-Riin

Eesti kirjanduse päeva puhul väike kiire postitus teemal "Ellen Niit kui Eesti pungi vanaema". 

Leidsin siit Toronto kõrghoone keldrist "Pille-Riini lugude" esmatrüki (1963) ja kuna selle õhtujutuna tarvitamine langes ajale vahetult peale Vennaskonna juubelikontserdi külastamist (täpselt see üks õhtu, kui ma sügisel Eestis olin), siis kargasid seosed silma nii aredalt, et ei jäänud küll mingit kahtlust - Trubetsky on selle laulu teksti otse Niidu lausetest kokku pannud. 

Akna taga oli taevas veel hämar ja sinetav. 

Ainult puder pilgutas Pille-Riinile kollast silma. 

Nende pikkade jalastega kelgu taha jäi sõbralik loogeline rada. 

Ma vaatasin läbi klaasi. Kui roheline, kui tore oli maailm! 

Ja nii edasi. 

Võtan vastu kutseid pikemateks teemaarendusteks suulise ettekande vormis.  

Virtuaalloodus

Suurlinnaelu juurde kuulub teatavasti vilgas näituste külastamine. Vana aasta sisse jäi Pahade kingituste muuseumi väisamine, mis lõppkokkuvõttes oli väga lahe. Aga uuel aastal läks halvemini. Suurejooneline virtuaalnäitus ArcadiaEarth on püsivalt ülesse pandud all-linna Kaevu nimelisse kaubanduskeskusse. Erialane kretinism sundis mind minema seda vaatama. Ökosemiootiku juhtme jooksutas see küll kärinal kokku. Inimestele tutvustatakse loodust ja keskkonnaprobleeme ning ärgitatakse oma meelt & elu parandama. Mõjutatava külastaja ja reaalse keskkonna vahel loendasin umbes kümme vahenduskihti: 1) isikliku või laenatud nutiseadme ekraan; 2) seadmes jooksev spetsiaalne äpp; 3) interaktiivset sisu käivitavad rõngaspildid kaubanduskeskuse põrandal; 4) AI-animatsiooniga ekraanidele (nii käes kui ruumis olevatele) manatavad eluslooduse ilmingud; 5) animatsioonide aluseks on ilmselt olnud loodusfotod, mis omakorda on tehniliselt vahendatud ja kadreeringuga kujundatud tükikesed ümbritsevast keskkonnast); 6) esitatavad liigid (karismaatiline megafauna) ja nende käitumine (kohmakas liikumine paradiislikult haljendavas igaveses suves) esindavad kultuurilist arusaama sellest, mis on "loodus", või 7) spetsiifilisemalt sellest, mis on "wilderness"; 8) see omakorda implitseerib looduse ekstrapoleerimist näitusekülastajast väljapoole; meile räägitakse patroneerivalt eskimotest ja jääkarudest, kes enam kunagi üksteist ei näe (ega ära süüa ei saa), kui meie siin linnas oma elu ei paranda; 9) looduse ja selle olukorra mõjutamine saab toimuda ainult rahaliselt vahendatud tarbimistegevuste kaudu: anneta, tarbi teisiti. Aga igal juhul tarbi, see on see Tim Mortoni 'romantic consumerism'. Ja viimaks saadki aru, et selle eest ei põgene, näitusepileti eest makstes oled juba oma väikese ohvri sellele tarbimisaltarile toonud ja tagasi seda enam kuidagimoodi ei võta. 

Süda

Siin teile tänase päeva puhul üks süda. Veits kõva ja piprane, aga ei saa ütelda, et ei oleks suur.