Päeval tundus lihtsalt, et swtichilaienduse pilt, mille eurobyrokraatia nõuetele vastamiseks pidi lõpuks profifotograaf tegema, on lahe asi blogisse visuaalelamuste saamise jahil olla võivate isikute rõõmustamiseks ylesse panna.
Kes oleks aga võinud arvata, et ta tänaõhtuse filmielamusega kah nii kenasti ärmuneerib. Vastavalt väljakujunenud traditsioonile aeg-ajalt kitsamas perekonnaringis hõimuvellede uuemate filmikunstisaavutustega tutvuda oli kevade lõpetamise puhul kavas Iron sky. Kui Independence Day'd käisime omal ajal vaatamas ikka kinos ja kollektiiviga ja pliskapudeliga, siis kodusohva ja lahja õlu analoogse linateose kontekstina manifesteerivad muidugi leige keskea ligiolekut.
Niisiis - issver, kus oli ikka film. Intertekstuaalseid seoseid võib (lisaks kõikidele ulmekatele ja kosmoseodysseiadele ja Mars Attacksidele ja Star Warsidele, milles ma niiväga koduselt ei orienteeru) tõmmata nii 'Allo 'Allo'ga, Kusturica Maa-alustega kui ka Eesti filmiklassikaga ("Jõudu, kylamees!", "Simmikinga kontsaga..."). Laibachi muusika oli kyll kena, nii helis kui visuaalis oli minu meelest ka mõningast Machinariumi vaimu. Aga tõepoolest, kollektiiv ja pliskapudel oleksid soovitatavad atribuudid.
2 kommentaari:
salaam, hanum! kas sinu k2est seda filmi saaks? kunagi juulipoole, kui tagasi olen?
Ola! Vilm on hra abikaasa kätes, eks tema lahkusest sõltub paljugi. Aga kollektiivi ja muud vajalikud atribuudid soovitan kyll aegsasti valmis varuda. Kunagi juulipoole jah, kui ma ka tagasi olen.
Postita kommentaar