Psyhhopaadi märkmed

Suvel kohtun vahel inimestega, kes jagavad väärt lugemissoovitusi. Vaevalt, et ma ise "Psyhhopaadi märkmed" ette oleks võtt. Aga lugeda oli huvitav, ikka vungiga kirjutatud tekst, sihuke biit & ulg, et vähe pole. Mõned motiivid tundusid linkivat Priit Pärnaga ("Kas maakera on ymmargune?", "Lahkudes kustuta valgus"), aga eks linkis natukse ikka Dostojevskiga ka (ehkki vene wikipedia toob paralleeli Gogoli "Hullumeelse märkmetega"). Hmh, jah, huvitav, kuidas autobiograafiauuringud selle tekstiga ymber käiks...

Mõned maitsenäited:
Mis on? Perse sügeleb? No jah, seda muidugi...

Mu vana-vanaisa läks hulluks.
Vanaisa tegi värisevate sõrmedega ristimärgi teda sihtivate nõukogude vintpüssitorude kohale.
Isa tinutas 96-kraadist denaturaati.
Aga mina - olen endiselt Venedikt.
Ja jäängi selleks.

Või milline looduskirjeldus:
Kõik mõjus mulle rahustavalt. Ka lumised puud, mis mulle millegagi meenutasid 144-nda juuksuritöökoja kliente enne pühaliku habemeajamisprotseduuri lõppu.

Ja sugusid mitte väljendava keele pained sugusid väljendava keele tõlkimisel:
Naiskodanik, tõmmake paremale! Ma ei näe, kes keda peksab! Temake teda või tema temakest!Temake teda või tema temakest? Ah, et tema temakest? Ei tea, mis pärast? Ju ta igavusest peksab! No muidugi igavusest!