Nojah, vbl oli see overkill, et kallil esimesel jõulupühal koguni kaks kosmoseteemalist teost läbi lugesin, Kiviräha "Lend Kuule" ja Asimovi "Asum", aga nagu ütleb kivipallur Jürto, et "üks asi sünnitab teise, teine jälle kolmanda..." ja kui kosmonaudi sõprade armetud elud juba läbi olid võetud, siis oli sealt ainult lühike samm jõuluvana kotist gümnasisti harimiseks välja lupsanud ulmeklassikani. Küllap ma teda oma pika ja seiklusrikka elu jooksul näppinud olen ju ennegi (kauges nooruses igasugu ulmesõprade mõju all viibides näiteks "Düüni" lugesin kindlasti, möönan tõika), aga sedasi sauhti läbi lugenud ilmselt mitte. Igavesti tüütu, midagi pole ütelda. Mehed peavad plaani ja madistavad võimu pärast, nagu see oleks mingi mailmatähtis asi. Okei, ressursse mainitakse ka ja eks teos pärine ju ikkagi sci-fi aoaegadest ja nii, aga no ei midagi huvitavat. Strugatskite "Purpurpunaste pilvede maa" oli ikka etem.
2 nädalat tagasi
2 kommentaari:
Aga Ivan Jefremov'i "Andromeda udukogu"? "Purpurpunaste..." oli ikka väga puhta kommunismiga värvitud igat pidi, mulle tundus "Andromeda..." parem, võibolla seepärast, et oli paigutatud kaugemasse tulevikku... mõlemad siis Seiklusjutte sarjast.
Põle lugend %)
Postita kommentaar