Seekordne lugemissööstuküte saabus täitsa omal jalal kandekotiga ukse taha, ja kus ma's sain noid virnu läbi vaatamata jätta. Maiuspala on selline kureeritud valik, ma ütlen! Muude maiuste seas lugesin viimaks läbi ka Kaplinski "Isale" (2003 oli mul muudki teha kui kirjanikuisanda perekonnaloo jälgedes uidelda, samuti on mulle praegu iseäranis huvipakkuv sinategelase välislektori-positsioon), mis on kahtlemata parem kui "Seesama jõgi", mis on hilisem ja käsitleb autori vaimse isa küsimusi. Selline ekslev kirjavorm, kus eksistentsiaalsed mõtiskelud vahelduvad lõikudega olmelise tühja-tähja teemal, on kuidagi väga teemakohane. Kõige olulisem mõte tundus mulle siiski tähelepanek, et suurem jagu kaasaja ühiskondi on muutunud väga nekrofiilseteks, s.t eluta asjad on inimestele tähtsamad kui elusad.
Ehkki elutute asjade teemal tahaks siiski seda veel märkida, et selle raamatu paber on väga meeldiv näpu vahel. Sihuke kvaliteetne. Kahju kohe, et paberi mark kataloogikirjes ei kajastu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar