Paljasjalgne Debora

Ei noh, meeldis, muidugi. Ainult kahte asja oleksin väheke toimetanud: algul vähendanud pisut Debora vaimustust Smuuli "Pingviinide elu" üle, sest tegelikult kirjutas Smuul selle siis, kui nad juba lahus olid ja ühe sümpaatse pingviini prototüübina kasutas ta oma uut kallimat Ellenit;  lõpus aga oleksin selle Alo üle lava jooksmise ära jätnud. Las ta jäänud selliseks kahemõõtmeliseks hõllanduseks, oleks eristunud teistest kui ainus tõeline mees Debora elus.
Aga muidu, tundus, Ajaloolise Tõe vastu, niipalju, kui mina teda tunnen, eksitud ei olnud. Vahepeal jäi mulje, et Deborad saavad natuke liiga vähe sõna, aga siis sain aru, et mehed räägivad proosas, aga Deborad loevad luuletusi, sealt see vahe. Tugev tükk kultuuriloolist materjali, seda võiks suvel ka mängida. Ja koolidele. Lavakujundus oli ka hea.

Üüdiaugud

Olen lõppeval aastal teinud mitmeid asju kehvasti ja mõned jätnud sootuks tegemata, aga üks asi sai vist ikka hästi ka tehtud. See, et ma Katrin Pautsile üüdiaukudest rääkisin.
Ses mõttes on need Muhu naiskirjanikud (Pauts ja Kõvamees) ikka sarnased, et tegelasi on palju ja lõpp kisub seebiooperiks kätte, aga samas on see kõik väga eluline. Floksipeenras lebamise episood on väga Oksanen, aga noh, vbl kurnatud vägivallaohvrid just nii teevadki, ega ma ei tea.
Järgmine suvi süstaga Kesse kultuurilooliste maastike järele, mis muud. Kesse kuusiku servas kasvavad muuseas ka hiiigelsuured maasikad.

Sünnipäevasalmid

Laekunud on sünnipäevasalme. Nagu näiteks:

PALJU ÕNNE Kallis sõber

Sinu juurde lendab põder

Sinu aias vana kana

Kaasas väike jõuluvana. 

ja

Mõttemöllus mässamist
see ju sulle sula lust
füüsikat ja keemiat
saatuse käest preemiat

Tervitades Külaselts
kes, teadagi, kui igikelts

Sulgunud ruum

Pole nagu tähele pannud, et Joanna Ellmanni "Sulgunud ruumist" väga palju kirjutatud oleks. Paar blogisissekannet, kaks kirjutist err-i kultuuriportaalis ja kogu lugu. Nõrk. Sest kogu on tugev, märksa tugevam kui enamus tänapäevastest murtud ridades esitatud mõtteavaldustest. Isiklikult läbitunnetatud ja selgete sõnadega kirja pandud. Eks muidugi sellisel isiklikul läbitunnetamisel on oma hind, aga ega siin ei aita, kui sa teisele ütled, et "katsu nüüd natuke aega rahulikult ka olla".
Tore ikka, et Kiwa mulle Wernerisse kotitäie raamatuid tõi, kust ma muidu oleks teadnud.

Enne öö saabumist tuleb minna
aasale, kus lume seest kasvavad
sinised lilled.
Võta need ja istuta endale hoolikalt
juustesse,
silmadesse,
suhu.
Kuni su peast kasvab suur mägi, mis on täis
neid samu õisi.
Siis mine mäena lagedale väjale,
vaata valget taevast,
oota tormi.
Kui enam muud järel ei ole,
on seegi hea.

Botaanilisi kilde

Tundub, et mõnele mõjub ergutavalt, kui lammas teda natuke näksab. Puhkeb (elus esimest korda) õide ja puha.

Ehkki, noh, ka juudihabe, millele poni Jossif ylemineval suvel restardi tegi, tunneb end täitsa hästi (ehkki õitsele pole veel hakanud).

Jeerum, mihuke nerd! mõtlesin hetk hiljem. Pildistab päise päeva ajal yksi kodus toalilli. Nigu mingi Uku Masing. Ehkki, jah, tema tegelikult maalis.

Elundidoonorlus

Kuulasin, mida Hele raadios rääkis (Hele algab 22. minutil; tõsisemaks teemaks läheb kusagil 40. minuti kandis) ja sellest inspireerituna vormistasin oma tahteavalduse pool-kodukeelse vemmalvärsina, mis kõlab nii:

Kui mina suren ajusurma

Pange minu kondid mulda

Aga välja lõigake

Kopsud, maksad ja kõik see,

Mis võib teistel taris tulla

Kis veel köivad pealpool mulla.

Hele luges ja kommenteeris: Ja muide kõiki luid ei peaks ka maha matma, kuigi jah naised 50+ ei ole enam head luudoonorid

No mu parema käe ja parema põlve kondid nagunii ei kõlba enam, avariilised, nagu nad on, parem silm kah ei tee ilmselt kedagi õnnelikumaks, aga no innustav perspektiiv ikkagi 8)

Tahad

Tahad ma olen su õde
sina ole mu vend
ära kurvasta enam
ära kahtlusta end

Lihtsalt istu mu kõrval
räägi, mida sa teed
kuidas sa siia jõudsid
joome veini või teed

Tahad ma olen su õde
ära kahtlusta mind
kes meist võiks teadagi tõde
mina              sind

Dylan

Nendin rahulolevalt, et siis vähemalt yhe nobelisti loomingu olen ma suhteliselt suure hoole ja armastusega läbi töötanud. Isegi koolis olen lastele inglise keelt Dylani laulude abil õpetanud. Mitte, et ma teda mingiks meeletuägedaks luuletajaks oleks osanud pidada, aga kompleksnähtusena, kahtlemata. Sisenesin omal ajal sellest uksest.
Järelmärkuse korras - Patti Smith keeras kogu asjale veel yhe vindi peale. Oi oi.

Ja järelmärkuse järelmärkuse korras - oi mai või - what a sweet old lady, eriti võrreldes pildiloleva kasseti Patti Smithiga. Ja yllatunult vaatan, mihukese hoole ja armastusega ikka see Nick mulle selle valiku omal ajal on kompileerinud. Meticulous on see sõna inglise keeles. 

Töövari

Täitsa nitševoo saade jälle välja kukkund, mis ma oskan öelda.

...konvekal

Joonis 7. Kuidas mahutada slaidile meeletu kogus infot ja tappa kuulajate kaasamõtlemisvõime juba eos.

Multilingual practices.
Olen tagasi Turus.
Varem nimetati seda
makarooniliseks luuleks.
Ja võõritus oli võimalik
ka yhekeelses tekstis.

Olen väike pahur konservatiiv
ja eriti kurvastab mind,
et kirjanduse osakond
on nii kaugele kolinud
ja Jusleniassa, siellä on
nykyään vain homeetta.