Päikeselise päeva küljes
rippus pime öö
kui mahukas must kott
Päev pistis perutama
lõi mõtted mõlki
jäi selguseta sott
Kui päike puges peitu
ja meri tõmbus tuhmiks
avanes koti suu
Sealt pudenes pimedust
taevatähti
ja kukkus ka välja kuu
Aga teda ei olnud
ei päikesepaistes ega kotis
vaat sellised sotid
Selle luuletuse tõi naabrinaine mulle juba augusti lõpus, lisades saateks, et tegu on lembeluuletusega, mis käsitleb ka yhiskondlik-poliitilisi teemasid. Mul võttis ikka pisut aega enne, kui ma ära hablasin, et tegu pole mitte kohaliku omavalitsuse tasandi syndmusega, vaid ikka laiemat yldsust puudutava teemaga.
3 päeva tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar