Tehtud! Dramatiseering "Puhtad tänavad" Urmas Nemvaltsi lasteraamatu "Väikeste meeste jutud" järgi on olemas. Nyyd jääb veel yle leida, kes selle ette kannavad. Publik on juba sundkorras paika pandud (no isadepäev on lähenemas, eksole). Yhest kyljest see raamat mulle yldse ei meeldi, sest fetišeerib täiega tehismaailma. Loodust leidub tekstis ainult tee-ehituselt eemaldatavate puujuurte kujul ja piltidel paari linnukese jagu (no okei, teen liiga & liialdan: viimases jutus on pildil metsaserv ja põder kah). Samas, "Puhaste tänavate" juurde käivatel piltidel on ysna äratuntavalt kujutatud Tartut ja Gildi tänavat, sealhulgas yhte kangialust, mille kaudu ma mõned head aastad tudengipõlves lausa iga päev edasi-tagasi saalisin. Vaat kus nostalgia sunnib põhimõtteid murdma. Noh ja tegelt tunnen ma olukorras, kus teine laps on waldorf-mänguryhmas, salaja ikka natuke ka patust rõõmu sellele vastukaaluks tehnikaga tegelemisest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar