Paralleelselt Euroopa Liidu filmifestivaliga toimub siin parasjagu ka Poola filmifestival.
Ega midagi, pakkisin järeltulija kaasa, tegime pika profülaktilise jalutuskäigu ja lõpetasimegi õigel ajal õiges kohas, poolakate linnajaos asuvas Revüükinos. Olnud just jõudnud maha istuda, serva peale, et vajadusel poole pealt minema hiilida, kui mõnel suur tüdimus peaks peale tulema, astus pehmel sammul meie juurde poola vanamees, kes algul poola, pärast aga inglise keeles üritas hoiatada, et tegelikult me peaks väikemehega saalist lahkuma, sest vaatamisele tulev film sisaldab eksplitsiitseid kaadreid. Või vähemalt peate tal silmad kinni katma!, vannutas ta.
Tõepoolest, filmis on kaks paljaste ülakehadega kohta,* kus noor naisteadlane oma reetlike armukestega kepib, ja paaris kohas lastakse metskitsi ja nahastatakse siga (aga ma kahtlustan, et vanamees ei pidanud neid kohti silmas). Noor kinokülastaja keris ennast sülle magama kohe, kui saal pimedaks läks, ja lõpus tuli tema äratamisega mõnesugust vaeva näha.
Aga muidu on film teadlaseeetikast ja looduskaitsepoliitikast, pisut looduse ilu ja ökofeminismi on ka sees. Naisteadlastel sobib vaadata küll.
------------
*Joonealune märkus: Teises ülakehade-stseenis kostab noor loodusfotograaf, kui tal metsas kampsunit seljast kistakse: "Ma arvasin, et me tulime mäkrasid vaatlema!". Heh, heh, mõnigi kodumaine mägrapeerulindistaja tuli kohe meelde...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar