Telegramm

Täna sain telegrammi otse Sõgedate kylast, ja otsekui vastuseks minu eelmise sissekande kurtmisele sisaldus selles ka imekena rannapildike, mille loomiseks peab olema ilmtingimata muhulane ja ilmtingimata kunstnik (soovitatavalt moekunstnik ;) - muis kombinatsioones sellised riime lihtsalt ei synni.

Rannas kadakalatvade sakid
lained veepeegli sõudnud on segi
päiksekera erkpunases jakis
silmapiirist vöö endal tegi
Õhtupilvede rasked volangid
tumesiniselt kaarduvad alla
taevast rusumas justnagu rangid
hiigelhobuse kaelast saand valla.............................................
.............................................................................................................................................

Paratamatu põgenemine

Loen ainult teoreetilist kirjandust viimasel ajal. Ei noh, ega ma ei kurda. See on ka ilus ja teeb targemaks. No näiteks Michel de Certeau, kes kirjutab essees "Laevasõit ja vangipõlv" hoopis rongisõidu fenomenoloogiast:
"Klaas lubab näha, raudtee lubab läbida. Need on kaks teineteist täiendavat lahutamise moodust. Klaas hoiab vaatlejat eemal: ei, sa ei puutu; mida rohkem sa näed, seda vähem sul on - käsi jäetakse talle kuuluvast ilma, selleks et silm saaks suurema vaatevälja. Raudtee kujutab endast lõputut ettekirjutust: möödu! See on ainsa lõputu joonega kirja pandud käsk: mine nüüd, lahku, see siin ei ole sinu maa, too seal samuti mitte. Eraldumise imperatiiv ütleb, et see, kes tahab saada silma abstraktset võimu ruumi üle, peab selle kinni maksma igast oma kohast loobumise, paratamatu põgenemise hinnaga."

Hämmastavaid leide Muhu kultuuriloost

Selle kirja kirjutas Muhu noormees Vabadussõja rindelt oma pruudile neiu Eleenale, kellega ta oli kolm aastat plaani & kirjavahetust pidanud. Ma ytleksin, et verd nutab ta neid sõnu paberile pannes. Aga huumoriga saab kõigest yle ja hiljem abiellus ta teise tydrukuga (mitte Kallaste kylast).
Kiri pärineb Muhu väljapaistvaima vanavarakoguja Rein S. erakogust. Kuulata seda Tartu Ylikooli raamatukogu ees läbi telefoni taasesitatavat oli päris kummastav kogemus.

Freundlich

Tänased luuletervitused siis Muhu luteruse köstrilt ja Väina tammi rajamise mõtte algatajalt Carl Wilhelm Freundlichilt Pärnus trykitud kogust "Aealikkud ello-luggod" (1857). Eriti meeldib mulle see, et tal on seal mitmeid muhu murde pärasusi, nt "kyli põllud" ja sellega riimis "õllud" (pisikesed lilled), ehkki ta ise ei olnud loodud muhulane, vaid lihtsalt veetnud oma nooruse Muhu territoriaalvetes (vbl sellest kodukandi-igatsusest tal see kuiva jalaga yle väina tahtmine nii kangesti tekkiski?).

Ja ilupilt "Ämmamoori käsiraamatust" (1899).
Mõlemad teosed sõidavad homme pealinna digiteerimisele, nii et on lootust saada neid kunagi yle interneti nautida ka saja protsendi ulatuses.



Ello luggo.

/---/
Taewa al on linno-kissa
Omma Lojat kites seäl,
Maas ja puus naad tewad pessa,
Iggaühhel omma heäl.
Rohho taimed mulla-sängis
Ehhitawad maarja maad
Omma lodud seätud mängis
Kiitvad Loja helded a'ad:
Rõmo näitab rohho taim,
Rõmo tundko meie waim!


Põllomees, kes aega widad,
Wõtta hoolsast toimeta
Ommad armsad põllo-riistad:
Äkked, adrad harri ka,
Et nüüd wäljal õits'wad õllud,
Harri siis ka omma maad
Külli ning ka künna põllud
Aegsast, et sa kasso saad,
Kül siis orras tõuseb ülles,
Kaswab ni kui emma sülles.

/---/

Oluline sõnum ei pea olema pikk

Armu kuulutus

Nii, vanade asjade näppimise järg on jõudnud viljaka 19. sajandi lõpu ajakirjaniku Ado Grenzsteini kirjakoguni. Inimesed saatsid talle maapiirkondadest igast teateid, mida nad uudisväärtuslikeks pidasid. Näiteks järgmine:

Armu kuulutus hiirele.
Iisaku köstri Hanseni sündimise päeva hommikul näidati Hanseni emandale lõksu läinud hiirt. Emand lasi hiire õue peal mehe sündimise päeva pärast lahti.
Emanda Hanseni ja teenijate jutu järele.

Sekt

Osalesin, näh, jälle, sekti (CECT) yritusel ja jälle võttis selle käigus luuletus kuju. Plenaarettekanne oli genealoogilisest maailma organiseerimise ja mõtlemise viisist. Alljärgnevat võiks siis ehk nimetada lookeseks realiseerumata genealoogiast. Ja krt, kui tööelus on yks su vaevaga pysti pandud money talk just äsja yhe lollaka ilulausega põhja lastud, no siis on luule poole pöördumine ilmselt ainus väljapääs.

näeme yksteist juba kaugelt
naeratame endamisi
lumehelbed õhus meie vahel
seni kuni hingeõhupilved
viimaks korraks
kokku puutuvad
kerge sydamega astun Sinust mööda
ma pole Sind kordagi armastanud
ma ei tunne end syydi

Lopi ja Lapi

Seoses sellega, et yhel lapsel oli vahepeal jälle synnipäev, ilmus majapidamisse uut kirjandust. Pildil on kombinatsioon Kreutzwaldi muinasjuttudest ja eesti raamatuillustraatorite paremikust - tänan, tänan, kirjastus Tänapäev! Kyll see on yks hea kingitus! Kas seda just mõtet algajale lugemisealisele lapsele kinkida on, sest osad lood (ja pildid) on sees ikka tegelt ju yle keskmise morbiidsed, aga no hiljemalt põhikooli lõpuks on nad ilmselt kypsed seda teost hindama. Kuna Tänapäeval oli kampaania ja seda myydi 2,5 korda odavamalt tavalisest, siis läksin poodi ja ostsin omale kohe kaks tykki veel varuks. Et siis kellelt synnipäevakutsed kõige enne laekuvad, neil on lootust.
Teine teos on "Pere ja Kodu raamatu" projektina valminud "Liisusalmid". Ei kõla just paljutõotavalt, aga kokku on pandud kõva metoodiku käega, sissejuhatuses on ära seletatud, kuidas liisusalmide lugemine mõjub rahustavalt, arendab sõnavara, rytmitunnet ja diktsiooni, aitab keskenduda ja tunnis distsipliini hoida ja teeb veel paljusid vajalikke asju. Ma täitsa usun, et nii on, eks Muda-Saadu Papa instrueeris ja karjatas meid ka ikka omal ajal kõvasti just selliseid saja aasta taguseid salme kasutades, ja see toimis hästi. Tema versioon "Pill-pill-pill paabust" poleks ilmselt siiski metoodiku tsensuurist läbi lipsanud.

Hullkurk

Niisama halb on ka hullkurgi lõhkemine. Ära ei tapa ta küll kedagi, aga siiski wäikest meelepaha wõib ta sünnitada.
Hullukurgi wili on hariliku wähese kurgi suurune ja ka sedasama moodi, kaetud kareda karwadega. Kui ta küpseks on saanud, muudab ta sisu ennast kleepiwaks wedelikuks, mille sees seemne terad ujuwad, wars langeb tal tagast ära ja selle asemele jääb wäikene augukene, millest praginaga wedelik ühes seemnetega wälja woolab järele, kes nüüd selkorral hullukurgi lähedal juhtub olema, see wõib kergesti seda wedelikku wastu silmi saada, mis muidugi mitte wäga armas ei wõi olla.

Haljas riik. Jutustused taimede elust. Wene keelest W. Lunkewitsch'i järele J. Rootsi. 1921? Tartus: Hermann'i trükokoja trükk ja kulu.

Muhumustrid

Ui jee, ma kardan, et siia oleks mõni rahvakunstihuviline kindla peale sisse murdnud mineva nädali, oleks ta teadnud, missuguse teose makett mul siin mõned head päevad pesukapi peal seisis. Nyyd on see koos paranduste ja täiendustega taas Tyri poole teele saadetud, nii et riskime rääkida. Teos "Meite Muhu mustrid" kirjastuselt "Saara", ilmub novembris 2010. Entsyklopeediline käsitlus Muhu rahvarõivastest tehnikate kaupa, väga kõvade tehnoloogiatundjate poolt läbi analyysitud ja tulemused muhu moodi mahlakalt kirja pandud, imeilusasti yles pildistatud ja kujundatud nagu yks muhu asi olema peab, ikka ilu nimel viimast välja pannes.
Avab silmi mitmesse suunda, mõnedel kindasti ka kolmanda ;)
Mina näiteks avastasin tänu tulevasele teosele muhu tikandis ikka märkimisväärselt järjekindlalt läbi viidud bioloogilise mitmekesisuse (et seal lillede vahel igast linde ja massakaid on, seda ma teadsin ennegi, aga et nii palju ja nii osavasti, seda es tiand). No seesama allolev vatt - kas ma vähe seda viimase paari aasta jooksul vahtind olen? Ja seda, et käisse peal kaks kena koldset kärbest lille nuusutavad, seda näen alles nyyd. On hea raamat!